Loodetavasti järgneva kommentaari
autor ei pahanda, et ma selle napsasin ja siia lisan. Võimalik, et minu blogi
lugejate hulgas on neidki, kel kõnealuse kommentaari algsest asukohast ei
ole võimalik seda lugeda. Ära siis pikka viha pea N. :)
Mõne mõtte jätkuks ja paremaks
selgitamiseks tsiteerin natuke ühe noore politoloogi blogist autonoomia kui
sellise kohta ja kuidas seda Hiiumaa kontekstis vaadelda tuleks.
Eelkõige tuleb mõista, et autonoomia ei ole iseseisvus vaid osaline sõltumatus ning peamiseks eelduseks on kontroll oma seadusandluse, autonoomse piirkonna isevalitsuse ja majandusruumi üle. Kui me räägime mistahes moel suuremast isevalitsemisest ja oma majandusruumi kontrollimisest, olgu selleks laevandus või mis tahes muu valdkond, eeldab see ka oma seadusloome võimekust, mis ilma autonoomiata ehk Eesti Vabariigi Riigikogu vahendusel oleks oluliselt piinarikkam ja tõenäoliselt tulemusteta protsess.
Autonoomia eesmärk ei ole tingimata riigist mingitel kultuurilistel või etnilistel alustel eristuda. Seega kui me räägime Hiiumaa autonoomia võimalikkusest, siis kultuurilised erisused võib eos kõrvale jätta. Küsimus on ikkagi selles, kuidas tagada Hiiumaa jätkusuutlikkus ja pikas perspektiivis säilimine tervikuna. Ajendiks piisab lihtsalt EV suutmatus riiklikul tasandil tagada perifeerse piirkonna jätkusuutlikkus lähtudes riiklikest arengukavadest jms.
Kui viimase 10 aastaga on saarelt ära läinud (sh mina ise, kuigi ma tänasel päeval sillutan jõudsalt teed saarele tagasi) pea 20% kogu sealsest elanikkonnast, siis võrdlusastmetes võiks seda võrrelda peale viimast sõda toimunud küüditamiste ja ümberasumistega. Tegemist on esiteks demograafilise katastroofiga, millest sama tendentsi jätkudes saab järgmise kümnendi järel üleüldine katastroof vähemalt Hiiumaa jaoks.
Üks autonoomia mõtte võlusid vähemalt minu jaoks on ka kontroll oma maakasutuse (sh selle müümine võõrastele, mis näiteks Ahvenamaal ei ole seadustega lubatud) ja energiamajanduse üle. Hiiumaa on ümbritsetud igast küljest mere ja tuulega ning taastuvenergia ressursse on rohkem kui küll. Hetkel ei oma hiidlased aga mitte vähematki kontrolli nende kasutamise üle tulevikus ja kui need ükskord riigi poolt kasutusele määratakse (mis on ilmselt vaid aja küsimus), siis Hiiumaa ja hiidlased võivad oma suu tuludest puhtaks pühkida.
Eelkõige tuleb mõista, et autonoomia ei ole iseseisvus vaid osaline sõltumatus ning peamiseks eelduseks on kontroll oma seadusandluse, autonoomse piirkonna isevalitsuse ja majandusruumi üle. Kui me räägime mistahes moel suuremast isevalitsemisest ja oma majandusruumi kontrollimisest, olgu selleks laevandus või mis tahes muu valdkond, eeldab see ka oma seadusloome võimekust, mis ilma autonoomiata ehk Eesti Vabariigi Riigikogu vahendusel oleks oluliselt piinarikkam ja tõenäoliselt tulemusteta protsess.
Autonoomia eesmärk ei ole tingimata riigist mingitel kultuurilistel või etnilistel alustel eristuda. Seega kui me räägime Hiiumaa autonoomia võimalikkusest, siis kultuurilised erisused võib eos kõrvale jätta. Küsimus on ikkagi selles, kuidas tagada Hiiumaa jätkusuutlikkus ja pikas perspektiivis säilimine tervikuna. Ajendiks piisab lihtsalt EV suutmatus riiklikul tasandil tagada perifeerse piirkonna jätkusuutlikkus lähtudes riiklikest arengukavadest jms.
Kui viimase 10 aastaga on saarelt ära läinud (sh mina ise, kuigi ma tänasel päeval sillutan jõudsalt teed saarele tagasi) pea 20% kogu sealsest elanikkonnast, siis võrdlusastmetes võiks seda võrrelda peale viimast sõda toimunud küüditamiste ja ümberasumistega. Tegemist on esiteks demograafilise katastroofiga, millest sama tendentsi jätkudes saab järgmise kümnendi järel üleüldine katastroof vähemalt Hiiumaa jaoks.
Üks autonoomia mõtte võlusid vähemalt minu jaoks on ka kontroll oma maakasutuse (sh selle müümine võõrastele, mis näiteks Ahvenamaal ei ole seadustega lubatud) ja energiamajanduse üle. Hiiumaa on ümbritsetud igast küljest mere ja tuulega ning taastuvenergia ressursse on rohkem kui küll. Hetkel ei oma hiidlased aga mitte vähematki kontrolli nende kasutamise üle tulevikus ja kui need ükskord riigi poolt kasutusele määratakse (mis on ilmselt vaid aja küsimus), siis Hiiumaa ja hiidlased võivad oma suu tuludest puhtaks pühkida.
No comments:
Post a Comment